FSC vuäzzla eeʹttǩee kõskksaž meäʹccsueʹrj tåimmjeeʹjid. Vuäzzlažkåʹdd lij juõkkum kolmm kämmra: pirrõs-, tääll- da sosiaalkämmra. Juõʹǩǩ kämmrest lij seämmanallšem jiõnnväʹldd tuʹmmjemtuâjast. Meeraikõskksaž tääʹzzâst jiõnid teäddeet nuʹtt, što tâʹvv da saujj vueʹllkämmar eeʹttiǩ vuäǯǯa kuõhttu 50% jiõnin.
FSC lij organisaatio, koon vuâđđjurddi lie vuässõõttmõš, demokratia da tääʹssärvv. FSC tuõjju vuässõõttjin lie seämma šoora vuõiggâdvuõđ da vueiʹttemvuõđ vaikkted organisaatioin, nuʹtt meerlaž ǥo še meeraikõskksaž tääʹzzest. Vuäzzla vuäiʹtte leeʹd organisaatiovuäzzla – leʹbe eeʹtǩǩed põrggâz leʹbe organisaatio – leʹbe privat vuäzzla.
FSC-sertifiâsttmõš vuâđđââvv lååi meäʹcctääl vääžnai vuâđđjurddja da tõid õhtteei kriteerid. FSC täävtõssân lij, što juõʹǩǩ jânnam raʹvvai jiiʹjjes meäʹcchååid standaardâs FSC kriteeri meâldlânji meerlaž jeällmõõžžid lokku vääʹldeeʹl.
Lääʹddjânnam meerlaž meäʹccstandardd meärtââll, mäʹhtt sertifiõsttum mieʹccid håiddad Lääʹddjânnmest. Tobdstââtt standaʹrdde tääiʹben.
Meeraikõskksaž FSC koontâr
Meeraikõskksaž FSC koontâr lij Bonn-gåårdest, Saksslajânnmest. Koontâr jååđat halltõõzz nõõmtam tååimtemjååʹđteei, Kim Carstensen.
Takaisååbbar
Takaisååbbar (General Assembly) lij FSC õllʼjummus tuʹmmjemtuâjjorgaan. Takaisåbbra vuäiʹtte vuässõõttâd puk FSC čõõnâsjoouk. Jiõnstemvuõiggâdvuõtt lij meeraikõskksaž FSC vuäzzlain. Sååbbar ââʹnet juõʹǩǩ kolmm eeʹjj. Aalǥtõõzz puäʹtte vuäzzlain, da såbbrest tueʹjjeet vääžnai vuâđđjuurdlaž tuʹmmstõõǥǥid.
Halltõs
FSC meeraikõskksaž halltõʹsse koʹlle kuâhttmlo vuäzzla, neʹllj juõʹǩǩ kämmrest. Meeraikõskksaž halltõʹsse kooll še läʹddlaž Janne Näräkkä (tâʹvv täällkämmar)
Globaal strategia
Looǥǥ FSC globaal strategiast tääiʹben (eŋgglõsǩiõʹlle)
Looǥǥ lââʹzz: visio da tuâjj
FSC Lääʹddjânnmest
Lääʹddjânnmest FSC eeʹttkâstt Vastuullisen metsänhoidon yhdistys (Vaʹstteemnallšem meäʹcchååid õhttõs, FSC Lääʹddjânnam). Tõt lij vuäit täävtõõlǩâni vuäzzlažorganisaatio, kååʹtt kooll meeraikõskksaž FSC-säimmõʹsse jiõččnaž õhttõssân.
Tobdstââtt FSC Lääʹddjânnam halltõʹsse da vuäzzlaid tääiʹben.
Õhttõs juâkk teâđ FSC:st, vuäpp FSC täʹvvermiârk âânnmõõžž da oouʹdad FSC Lääʹddjânnam markknin di veekk ooudâs läʹddlaž meäʹccstandaard FSC vuâđđjurddji meâldlânji.
Âlddsin puk muõrrvuâđđai ouddaz lie vuäǯǯamnalla Lääʹddjânnam markknin še FSC-sertifikaattivuiʹm. Jeeʹres meäʹccvuâđđsaž ouddsid še, mâʹte kumi, vuäitt sertifiâʹstted. Ko vaʹlljääk FSC-mieʹrǩǩuum ouddisd, leäk mieʹldd tuäʹrjjeʹmen vaʹstteemnallšem meäʹcchååid. Tät šõddad ouddsi kõõjjõõzz da vieʹǩǩat meäʹccvuâđđsaž ouddsi puuʹtʼteeʹjid da meäʹccvuäʹmsteeʹjid seʹrdded mieʹldd vaʹstteemnallšem meäʹcchoiddu.
Vuäitak vaikkted še nuʹtt, što puäđak Lääʹddjânnam FSC vuäzzliʹžžen leʹbe tuärjjvuäzzliʹžžen.
FSC Lääʹddjânnam historia
FSC Lääʹddjânnam altteemsåbbar õʹnneš 18.10.2000 parlameʹnttneeʹǩǩ Sirpa Pietikäinen kååččast. Tuâjj Lääʹddjânnam meerlaž FSC-meäʹccstandaard raajjmõʹšše altteeš. Eeʹjj 2001 (rek. 2002) altteeš Lääʹddjânnam FSC-õhttõõzz, kååʹtt vuäǯǯai eeʹjj 2014 nõmmân Vastuullisen metsänhoidon yhdistys (Vaʹstteemnallšem meäʹcchååid õhttõs rõ).
Õhttõõzz kõskksaž tuâjj leäi saǥstõõllâd Lääʹddjânnam FSC-meäʹccstandaardâst. FSC-meäʹccstandaard peiʹvveet mieʹrrkõõskin. Tobdstââtt tän poodd âânnmõõzzâst åårrai meäʹccstandaʹrdde tääiʹben.
Mâʹŋŋlest tåimmjummuš lij veiddnam jeäʹrbi mieʹldd FSC ooudâsviikkmõʹšše markknin da ođđ mõõntõõllmõõžži oouʹdummša vaarvuâlaž šlaaji lokku väʹlddmõʹšše meäʹcctäälast.
Sertifiâsttmõš
FSC:st lie kolmm jeeʹresnallšem sertifiâsttmõõžž, kook koʹlle muõr puuʹtʼtõʹsse da puuʹtʼtemkuällsa: meäʹccsertiffiâsttmõš (Forest Management, FM), alggveärrkuällaz sertifiâsttmõš (Chain of Custody, CoC) da kontrollõsttum muõr sertifiâsttmõš (Controlled Wood, CW). FSC-sertifiâsttmõš lij viõkkšõs nääʹll saakkeed äʹššniiʹǩǩid, õhttsažtuâjjkueiʹmid da õõʹnnʼjid vaʹstteemnallšem põõrǥâståimmjummšest. Tobdstââtt sertifiâsttmõõžžid tääʹrǩben tääiʹben.
Looǥǥ lââʹzz: FSC Lääʹddjânnam halltõs da vuäzzla
Looǥǥ lââʹzz: FSC vuâđđjurddi da kriteeʹr